APRILL 2019
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30
« Märts Mai »


24. oktoober 2007

Vadim Koževnikov napilt medalita

Juunioride ja kadettide 5. maailmameistrivõistlustel Türgis Istabulis osales 1106 karatekat 83-st riigist. Ligi 200 sportlast enam, kui varasematel maailmameistrivõistlustel.

Eesti koondislastest oli taas edukaim Vadim KOŽEVNIKOV, kumite kehakaalus -70 kg (kaalus rekordarv - 61 sportlast). Kahjuks ei õnnestunud Vadimil seekord medalit saada ning veebruarikuise EM-i edu korrata, kuid allakirjutanu subjektiivse arvamuse kohaselt ei jäänud see mitte sportlasel saavutamata, vaid taas kord võib kiruda karate kui spordiala subjektiivset kohtupidamist, mis sageli jätab konkreetset kohtumist pidava kohtunike brigaadi juhile (referee) äärmiselt suured võimalused matši tulemuse mõjutamiseks. Asjast lähemalt. Kuni poolfinaalini edenes Vadim väga kindlalt - kõigis neljas kohtumises ei tekkinud kordagi kahtlust, kes on tatamil peremees. Selleks oli alati meie sportlane. Avaringis võitis Vadim 2:0 portugaallase Carlos Castro. Teises ringis oli Vadimi paremust sunnitud tunnistama samuti tulemusega 2:0 venetsueellane Alexander Rafael Nicastro Ochoa. Kolmandas ringis Damir Zadro Bosnia ja Hertsegoviinast ei suutnud samuti enamat kui eelnevad vastased ning pidi lahkuma tatamilt samasuguse tulemusega. 2:0 Koževnikovile. Neljandas ringis sai Vadim vastaseks värske juunioride meeskondliku maailmameistri jaapanlase Ryuichi Tani. Jaapanlased olid oma meeskondliku kuldmedali võiduga tõestanud, et ka väga sirgjoonelisel võitlusstiilil on võimalik edu saavutada. Kasutades praktiliselt ainult käelööke ja sirgjoonelist, kuid see-eest välkkiiret rünnakut kehasse ja pähe, olid nad lisaks juunioride meeskonna kullale võtnud ka kadettide vanuseklassis 3 kulda. Juunioride vanuseklassis  aga individuaalset kulda jaapanlased ei saanudki. Kohtumises jaapanlasega elimineeris Vadim kõik vastase katsed tollele omast taktikat peale suruda ning võitis ka neljanda kohtumise kindlalt 3:1. Nüüd jäi üle oodata järgmist vastast kohtumisest Israfil Shirinov (Aserbaidžaan, 2005. a, juunioride MM-i hõbe -70 kg kaalus) ja Nabil Kerfi (Prantsusmaa). Aser oli kindlalt 3:1 parem. Poolfinaal Vadim Kozevnikov-Israfil Shirinov. Kohtumine alguses oli Shirinov kindlalt parem ning suutis Vadimi üllatada (kahjuks ka tabavalt) kiirete ja täpsete eestkäelöökidega. Kohtumise esimese poole lõpuks oli seis 3:0 Shirinovi kasuks. Tundus, et sellest seisust on äärmiselt raske Koževnikovil võitjana välja tulla. Kuid Vadim ei murdunud. Tema rünnakud ja pressing muutusid vastasele järjest ohtlikumaks ning halvema vältimiseks oli aser sunnitud klammerdumist vastase kimonosse. Selline käitumine on aga karistatav - kui sellisele klammerdumisele ei järgne koheselt üritust heita vastast. Matši teise minuti algul näitas esmalt üks küljekohtunik Shirinovile klammerdumise eest hoiatust - referee sellele ei reageeri ja lasi kohtumisel jätkuda. Paarkümmend sekundit hiljem näitasid juba kaks küljekohtunikku refereele märguannet Shirinovi karistamiseks klammerdumise eest. Referee ei tee sellest ikka veel välja. Ja alles 9 sekundit enne lõppu sai Shirinov kohtunikult klammerdumise eest esimese hoiatuse ning Koževnikov teenis selle eest ka punkti. Ka viimastel sekunditel vältis vastane igasugust võitlust, kuid tegi seda siiski määrustega lubatud piires ning tulemusega 3:1 oli Shirinov finaalis. Meie sportlasel jäi üle vaid oodata, kes vastastest läbib lohutusringi kadalipu ning astub pronksikohumiseks tema vastu tatamile. Makedoonlane Ivo Cvetkovski tegi selle kadalipu edukalt läbi (oli kaotanud Shirinovile esimeses ringis) ning kolm võitu tegid just temast Vadimile pronksmedalikohtumise vastase. Koževnikov läks seda kohtumist üsna pea juhtima ning enamuse ajast püsis seis tema kasuks 1:0. Kuid Cvetkovskil õnnestus kohtumise lõpu eel omakorda punkt teenida ning kohtumine läks lisaajale. Lahenduse tõi üheaegne rünnak, kus üks küljekohtunikest näitas punkti eestlasele, kaks küljekohtunikku näitasid "menai", s.t. nemad tabamust kummaltki poolt ei näinud. Referee aga andis võidu hoopis makedoonlasele! Jällegi reeglite nõrk koht, kus matši refereel on sisuliselt ainuisikuliselt õigus otsustada, kellele vastastest anda võit. Seda isegi juhul, kui kaks küljekohtunikku näitaksid ühele, kolmas aga annab "menai" ja sellega refereele sisuliselt kolm häält. Absurd! Aga tõsi. Ja sellistest olukordadest on halb meenutus jäänud mällu korduvalt, eriti 2005. aasta juunioride MM-ilt Limassolis ja ka maikuiselt EM-ilt Bratislavas, kus  üks kannatajaist oli just Vadim Koževnikov. Seekord siis Istanbulist viies koht (esimesena medalita!), kuid usun, et sellest noormehest saab veel mitmekordne medalimees ka täiskasvanute tiitlivõistlustelt. Kõik eeldused selleks on olemas. Hea tehnika (mida alati annab parandada!), loomulik kiirus ja distantsitunnetus ning külmaverelisus igas (ka kõige lootusetumana näivas) olukorras. Lisaks tugev võitlejanatuur ning hea taktikavaist. Järgmine võimalus tiitlivõistluste medal võtta on vähem kui nelja kuu pärast Itaalias Triestes toimuvatel juunioride Euroopa meistrivõistlustel. 

Aga lisaks Vadimile astus Istanbulis tatamile veel 12 eesti koondislast. Pisut lähemalt ka nende tegemistest keda õnnestus tatamil näha. Juunioride kumite meeskond, kus lisaks Vadim Koževnikovile astusid tatamile Viktor TEPLÕHH, Rufet KERIMOV ja Aleksandr MALJUGA, kaotas avaringis tulemusega 1:3 tugevale Kazahstani koondisele. Ainsa matšikohtumise tõi Viktor Teplõhh, kes alistas oma vastase 4:0. Kasahhid aga finaali ei jõudnud ning Eesti meeskond pidi asjad pakkima peale kolmandat ringi, kui kasahhid Venemaale 1:3 alla jäid. Kõrvaltvaatajana tundus, et meeskond oli pisut uimase olekuga nng poistes oli sees liialt vähe särtsu. Võimalik, et sellisel varajasel võistluste algusajal tuleks päeva alustada tund varem  Aga meeskond ise on perspektiivikas ning lisades siia meie "vanad tegijad" Luhamaa, Teplõhhi, Mengeli jt. on kodusel EM-il välja panna tugev meeskond, rääkimata Trieste juunioride EM-ist. Kadettidest nägi allakirjutanu ära German Mumma (-65 kg, 48 sportlast) kohtumise viimased sekundid, mis lõppesid kahjuks nagu Vadim Koževnikovi pronksimatški täpset analoogselt - lisaajal punkt hilisemale maailmameistrile itaallasele Marco Vitaglianole , kusjuures jällegi üks küljekohtunikest eelistas eestlast, kaks ei näinud rünnaku tulemust kuid referee andis võidupunkti itaallasele. Lohutusringis ei saanud German jagu Hispaania karatekast Esteban Becerrast ning lõppprotokollis 11. koht. Germanis on kahtlemata peidus võimas pontentsiaal, kuid puudu jääb tippturniiride kadalipust (sama võib öelda kogu meie koondise kohta). Narek MATEVOSJAN (-60 kg, 50 võistlejat) võitis avaringis 3:1 Dominikaani karateka Hideyoshi Tatayama, seejärel teises ringis alustas ilusasti inglase Jemmel Mathesoni vastu, minnes ette 1:0 Siis aga seisul 1:1 avanes Narekul käekaitse ning ta andis sellest kohtunikule märku, et antaks aega varustuse kordaseadmiseks. Kogenematu sportlasena aga kõndis ta vastasest eemale, seljaga inglase poole, ootamata selleks ära kohtuniku luba. Inglane jooksis ligi ning käelöögiga selga teenis 2 punkti, mis otsustasidki tegelikult kohtumise tulemuse, sest lõuks tuli vastu võtta valus 4:7 kaotus võidetavalt vastaselt. Lõpptulemusena 21. koha jagamine. Kehakaalus -70 kg (43 võistlejat) esindas Eestit Alan KÄNIK. Kohtumise lõpusekunditeni oli Alan ees 3:1 albaanlase Hadribeaj vastu. Viimane üritas sellest seisust korduvalt Alanile jalga "pähe panna" ning 3-4 sekundit enne lõppu see tal näis ka õnnestuvat. Alan küll protesteeris, näidates, et löök ei tabanud pead, vaid kaitseks ülestõstetud õlga, kuid ometigi sai albaanlane 3 punkti, jätkas kolmanda ringini, kus kaotas meie lõunanaabrile Armin Lutkevicile 0:1. Hilisem videoanalüüs näitas, et albaanlase löök tabas tõepoolest õlga, kuid löök tabas sellise nurga alt, et ka tribüünilt vaadatest tundus, et tabas tagant pead. Kahju. Võinuks edukalt jätkata kuni poolfinaalini, nüüd aga peatus tabeli 34. real. Pea üheaegselt astusid tatamile tartlased Igor Nosatš (-75, 44v.) ja Aleksei Pintšuk (+75 kg, 38 v.). Igor võitles vapralt prantslase Lakehali vastu, kaotas oma kohtumise küll 5:0, kuid tasemevahe oli oluliselt väiksem, kui see numbrites kajastus. Prantslane jõudis poolfinaali ja võttis hiljem pronksmedali. Igori koht 35. Aleksei kaotas samuti kindlalt tulevasele maailmameistrile kreeklasele Dimitrios Margaritopoulusele, kuid jätkas lohutusringis võiduga hiinlase Xu üle 4:2. Siis tuli kaotus vastu võtta kahemeetriselt rumeenia hiiglaselt Fugaciu'lt 2:5 ja tulemuseks meie parima kadetina 9. koht.

Juunioride katas esindas Eestit Kati LILIUM, kes avavoorus oli vaba, teises kaotas napilt 2:3 valgevenelanna Sviatlana Yermakovale, kes platseerus 7ks. Katile 42 võistleja hulgas 20. koht. Neidude kumites esindas Eestit Katerina VANDERER, kes avaringis kaotas tulevasele maailmameistrile, türklannale Guleri'le 0:3, suutmata viimasele osutada vähimatki vastupanu. Türklanna jõudis finaali kõige ilmetumal viisil, selgelt vaid koduseinte toetusel. Ka lohutusringis ei suutnud Katerina oma vastasele mingit ohtu kujutada, kaotas kohtumise Bosnia ja hertsegoviina neiule Tanja Umicevicile 0:4 ja platseerus 11. Andekas neiu ei suuda ennast kuidagi tiitlivõistlusteks vormi viia. Mõtteainest nii sportlasele kui ka treenerile. Noormeeste kumites võistle kehakaalus -60 kg 48 sportlast. David MATEVOSJAN oli avavoorus vaba, teises vastaseks šotlane Francis Murphy, kahjuks tuli vastu võtta kaotus 0:2. Seejuures punkti teenis sotlane ka karistusest Davidi poolse liiga tugeva kontakti eest. Kuigi pärast selgus, et kohtunik oli hinnanud seda kui kadettide kohtumist, kus näokontakt lubamatu ei olnud enam midagi teha. 21. koht ei peegelda sportlase võimeid. Rufet KERIMOV, kehakaalus -65 on avavoorus samuti vaba, teises voorus võidab sakslast Alexander Heimanni 1:0, kuid kolmandas jääb selgelt alla meeskondlikule maailmameistrile Yoshihito Idele 0:6. Ide kaotab poolfinaalis itaallasele Salvatore Serinole ja Rufeti positsioon tabelis 15. Kevadise Kuldliiga turniiri hõbemedal Hollandist Rotterdamist näitab, et Rufetil on võimeid sekkumaks tippvõistlustel medlaikonkurentsi. Kehakaalus -75 kilogrammi (57 sportlast) jättis järjekordne jaapanlane  seekord Kenta Kai (ka meeskondlik kuld) maie Aleksandr MALJUGALe mingigi võimaluse, kuid võitis siiski kindlalt 4:1, jättes Aleksandri kaalus 35. positsioonile. Jaapanlase "võttis rajalt maha" hilisem maailmameister itaallane Luigi Busa veerandfinaalis. Raskekaalus esindas Eestit tartlane Maksim LEBEDEV. Esimeses ringis purustas ta enne kontrollaja lõppu Horvaadi karateka Goran Patafta 8:0. Teises ringis alitas aseri Jeyhun Aliyevi 3:1. Kolmadas ringis kaotus iraanlaselt Zabiollah Poorshabilt 1:3, kes hiljem tuli maailmameistriks. Maksim pääses lohutusringidesse jätkamaks heitlust pronksmedalile. Kahjuks aga ei suutnud miinusringi esimeses kohtumises ungarlase Peter Kuniga põhiajal punktiväärset tehnikat sooritada, lisaajal aga oli ungarlane värskem ning sai 1:0 võidu. Maksimi lõpptulemuseks 9. koht. Temast on arenemas väga hea raskekaallane, kes tatamile jätab endast alati 100 protsenti. Põetud haigus ja madlioperatsioon jätsid ettevalmistusse oma jälje ning kahjuks oli seda näha juba matšis iraanlasega. Usun, et Maksim suudab veebruarikuuks tõusta oluliselt paremasse üldfüüsilisse vormi.

Julgen anda koondise esinemisele tervikuna rahuldava hinnangu, Vadim Kozevnikovi esitlus oli vaatamata käest libisenud medalile väga hea ja tema medali puhul oleks koondisele tervikuna võinud ka hea hinde anda. Mitmed sportlased kohtusid hilisemate maailmameistritega ja paaril korral oleks kohtumine võinud lõppeda ka vastupidise tulemusega (German Mumma, Vadim Koževnikov). Kindlasti tuleb jätkata koostööd meie lõunanaabrite lätlastega, kelle kaks hõbemedalit (Kalvis Kalninš kadettide -55 kg ja Ruslan Sadõkov juunioride -70 kg) oli nii neile kui ka meile tõeline rõõm. Aastaid kestnud koostöö on teinud Läti juunioridest-kadettidest arvestatavad tegijad kõikidel tippturniiridel. Sama kindlalt tuleb jätkata koostööd meie juhendaja Antonio Oliva Sebaga ja eeskätt seal, kust king kõige rohkem pigistab - matši viimane 30 sekundit ja taktika lisaajal. Ühislaagrid ja -treeningud lätlastega, miks mitte ka aserbaidžaanlaste, venelaste, türklaste, egiptlaste  ja teiste tugevatega ning võimalikult tugeva tasemega turniiridel osalemine ka meie tippkadettidele ning -juunioridele peavad andma lõpuks selle tulemuse, mis võimete poolest meie noortele kuulub - medali. 2-3 tugevat turniiri enne tiitlivõistlusi annab kogemuse, kuidas suurturniiriks ennast parimal viisil häälestada. Juhatusel tuleb kindlasti leida vahendeid ja võimalusi meie perspektiivika koondise maksimaalselt heaks ettevalmistuseks järgmisteks tiitlivõistlusteks 2008. aastal: juunioride ja kadettide EM-iks veebruaris Itaalias Triestes, koduseks täiskasvanute EM-iks ja novembris täiskasvanute MM-iks Jaapanis Tokios. 

Jüri Põld, MM-i tiimi juht

 


Eesti Karate Föderatsioon (registrikood 80066792), Tondi 84, 11316 Tallinn, tel 6398 776, e-mail info@ekf.ee; arveldusarve nr EE862200221002161991, Swedbank