Aastal 1936 rajas 68 aastane Funakoshi Jaapani esimese karate dojo, millele anti nimeks Shotokan. See sai ka Funakoshi stiili nimeks. “Shoto” oli meistri h\u00fc\u00fcdnimi, mis t\u00e4hendas n\u00f5tket m\u00e4ndi, “kan” = maja. Ta koostas v\u00f6\u00f6programmid kyu ja dan v\u00f6\u00f6astmetele.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Funakoshi oli vabav\u00f5itluse korraldamise vastu. Tema meelest oli kata t\u00e4htsaim harjutusviis. Katadesse kodeeriti lugematuid karatetehnikaid: lukke, heiteid ja l\u00f6\u00f6ke keha tundlikesse punktidesse. Suuremal osal karatestiilidest on 15-20 katat, m\u00f5nedel aga isegi 50.<\/p>\n\n\n\n V\u00f5istlused erinevate stiilide vahel siiski toimusid. Teiste seas k\u00e4is ka meistri poeg, Yoshitaka Funakoshi Osakas v\u00f5istlemas Goju-ryu karatekoolkonna vastu. Tulemuseks oli valus kaotus ja muudatused Shotokan karate \u00f5petusprogrammis. Yoshitaka lisas karate\u00f5petusele vabav\u00f5itluse, nii \u00fche, kui ka kolme sammu paarisharjutused, madalad asendid ja k\u00f5rged jalal\u00f6\u00f6gid (traditsioonilises Okinawa karates suunati jalal\u00f6\u00f6gid tavaliselt p\u00f5lve v\u00f5i k\u00f5hu piirkonda).<\/p>\n\n\n\n Ka Ohtsuka arendas jujutsust ja karatest saadud kogemuste abil.sobivaid tehnikaid jiyu kumitesse. Teise Maailmas\u00f5ja algul hakati karated \u00f5petama ka Jaapani s\u00f5duritele. Suurem osa Shotokan-kooli \u00f5pilastest kutsuti s\u00fcjav\u00e4kke.. Funakoshi Dojo pommitati puruks ja t\u00e4nap\u00e4eva karate tehnilist k\u00fclge tugevalt m\u00f5jutanud Yoshitaka Funakoshi suri tuberkuloosi.<\/p>\n\n\n\n 1945 a. keelas kindral Mac Arthuri s\u00f5javalitsus karate ja muude v\u00f5itluskunstide harjutamise Jaapanis. Karate harjutamise keeld kestis kolm aastat.<\/p>\n\n\n\n Jaapani Karate Liit moodustati aastal 1955. Kaks aastat hiljem peeti Jaapanis esimesed suured karatev\u00f5istlused Shotokan-stiili karatekadele. Samal aastal suri Gichin Funakoshi. 1950- aastate l\u00f5pul levis karate Euroopasse. Karate tutvustajateks Euroopas olid jaapanlase Rikutaro Fukuda prantslasest \u00f5pilased Henri Pl\u00e9e ja inglane Vernon Bell.<\/p>\n\n\n\n 1960- aastatel l\u00e4ksid paljud jaapani meistrid Euroopasse ja Ameerikasse ning karate sai tutntuks \u00fcle maailma. Kumite – vabav\u00f5itlus on t\u00e4nap\u00e4eval enamgi levinud v\u00f5istlusviis kui kata. See on saanud v\u00f5imalikuks t\u00e4nu kontaktita karate laiale levikule. See meetod annab v\u00f5imaluse v\u00f5istelda partneriga ilma ohuta teineteist vigastada ja on reguleeritud WKF V\u00f6\u00f6s\u00fcsteemi kujunemine.<\/strong> V\u00f6\u00f6astme s\u00fcsteemi loojaks oli kaasaegse judo looja, Jigoro Kano (1860-1938).. Kano kirjutas artikli ajakirjas “Judo” juunis 1918: “Ma l\u00f5in Kodokani 1882 a. ja alustasin Judo \u00f5petamist. Kui ma \u00f5petasin ja innustasin \u00f5pilasi, tulin m\u00f5ttele, et oleks sobilik kui varasema s\u00fcsteemi, nagu Mokuroku (indeks), Munkyo (litsents) ja Kaiden (v\u00e4lja\u00f5petatud) asemel, oleks rohkem astmeid ja v\u00f5imalusi k\u00f5rgema kraadi saamiseks. Nii jagasin ma \u00f5pilased Dan kraadidesse ja mitte-Dan kraadidesse. “<\/p>\n\n\n\n Kano n\u00e4gi, et on vaja eristada algajaid ja edasij\u00f5udnud \u00f5pilasi. Algajad kandsid valgeid v\u00f6\u00f6sid ja neid peeti hinnangut veel mitte saanuteks. Uued \u00f5pilased alustasid k\u00f5ige k\u00f5rgemast kyust (tavaliselt 10), siis aste v\u00e4henes vastavalt kogemusetele esimese kyuni. Kyu astmed olid ainult sissejuhatus \u00f5petaja astmete Danide saamiseks.<\/p>\n\n\n\n Kraadi andmine oli algusest peale eesk\u00e4tt instruktori vahend \u00f5pilaste innustamiseks. Hiljem ka \u00f5petaja astme kinnitamiseks. Kraadiandmine on p\u00f5him\u00f5tteliselt isiklik ja kuulub \u00f5petajale, stiilile v\u00f5i organisatsioonile.<\/p>\n\n\n\n Aja jooksul on mitmed stiilid v\u00f5tnud omaks kuus kuni k\u00fcmme Kyu astet, Nende edutamisel p\u00f5hineva \u00f5ppekava ning Dani astmed, mis alates esimesest Danist \u00fclespoole kasvavad. Nii m\u00f5neski stiilis saadakse Dani aste \u00fcsna kergesti. Teistes stiilides on Dani omandamine venitatud 5 kuni 7 aastaseks t\u00f5siseks \u00f5ppimiseks. Kuna algajatel polnud veel astet, tunti neid Mudanshadena. “Mu” – Zen termini algus, mis t\u00e4hendab t\u00fchjust. “Dan” on v\u00f6\u00f6aste ja “Sha” isik. Edasij\u00f5udnud \u00f5pilasi (Dan) nimetatakse Yudansha. “Yu” t\u00e4hendab omamist. Seega isikut, kes omab dani.<\/p>\n\n\n\n Jigoro Kano jagas esimesed Shodan (1. Dan)-astmed oma \u00f5pilastele Tomida Tsunejiro ja Saigo Shiro augustis 1883. Dan-Kyu kraadi m\u00e4\u00e4ruste kinnitamine tuli veidi hiljem (1920). (T\u00e4nap\u00e4eval on Kodokan Judos 10 Dankraadi ja 5 Kyukraadi.) Edasi kirjutas Jigoro Knao ajakirjas “Sakko” veebruar. 1927: Karate on ka t\u00e4nap\u00e4eval paljus m\u00f5jutatud Judo s\u00fcsteemidest. Inspireerituna Kodokani kraadis\u00fcsteemist andis Funakoshi Gichin, Shotokani rajaja, 1924 a. esimesed Dan-sertifikaadid Gima Shinkinile, Ohtsuka Hironorile (1892-1981, hilisem Wadokai rajaja) ja Kasuya Shinyole (1889-1969, Keio \u00dclikooli professor, Keio \u00dclikooli Karateklubi rajaja). Gima Shinkin jutustas: “Kano Jigoro \u00fctles Funakoshi Gishinile: “H\u00e4rra Funakoshi, Karates pole k\u00fcll Dan-kraade, kuid Karate ei saa edeneda ilma Dan-kraadideta. M\u00f5tle selle peale.<\/p>\n\n\n\n See on t\u00f5endiks, et Karate kraadis\u00fcsteem on m\u00f5jutatud ja innustatud Jigoro Kano ja Kodokan Judo poolt. Funakoshi Gishin kirjutas oma raamatus “Karate, My Way of Life”: “Shotokan-dojo oli valmis Zoshigayas, Tokyos, 1938. Selleks ajaks kinnitati ka Dan-Kyus\u00fcsteem.”<\/p>\n\n\n\n Wadokai karate organiseeriti 1934 a. nimetuse all, Dai Nippon Karate Shinko (Jaapani Karate edendamise Klubi). Selle aja p\u00f5hikirjadest v\u00f5ib n\u00e4ha, et Wadokai oli juba kinnitanud Dan-Kyus\u00fcsteemi, kus oli ka 5 Dan kraadi. Wadokai juhatus koosnes peamiselt \u00fcli\u00f5pilastest, kes olid tublid tegevuse organiseerijad ja kinnitasid sellise s\u00fcsteemi.<\/p>\n\n\n\n Miyasato Eiichi j\u00e4rgi, Okinawa Goju ryu, keeldus Miyagi Chojun Dan-Kyu s\u00fcsteemi kasutamisest. Dan-Kyu s\u00fcsteem Goju ryus kinnitati p\u00e4rast Miyagi Chojuni surma, 1953 aastal.<\/p>\n\n\n\n Higaonna Morio kirjutab oma raamatus “The History of Karate”, et alles 1954 aastal tutvustati Dan s\u00fcsteemi Okinawal. Sel ajal kinnitati Okinawa Karate F\u00f6deratsiooni.<\/p>\n\n\n\n Esimene erinevate stiilide kraadiandmine Okinawal, korraldati 1960 a. Siis said iga stiili peainstruktorid Okinawal, 5.Dani. Tolleaegne Okinawa ajaleht kirjutas : “Okinawa Karate F\u00f6deratsioon on vastu v\u00f5tnud Dan-Kyu s\u00fcsteemi 30.dets.1960. \u00dclej\u00e4\u00e4nud Jaapanis v\u00f5eti Dan-Kyu s\u00fcsteem kasutusele juba enne s\u00f5da ( ajavahemikul 1941-1945) Okinawal arutati Dan-Kyu s\u00fcsteemi kasutuselev\u00f5tmist juba paar aastat tagasi. See on sihiks v\u00f5tta Karate ametlikuks \u00f5ppeaineks koolidesse ning edendada seda kui Okinawa kohalikku spordiala.”<\/p>\n\n\n\n Kyu\/Dan s\u00fcsteemi ei loodud tehniliste saavutuste m\u00e4rkimiseks. See esindab karate p\u00fc\u00fcdlust hingelise ja eetilise perfektsuse saavutamseks. Seega peaksid v\u00f6\u00f6 astmed n\u00e4itama hingelist ja moraalset arengut. Sellest l\u00e4htuvalt hinnatakse lapsi erinevalt. Mustal v\u00f6\u00f6l on sageli keskel valge triip ja seda seep\u00e4rast, et lastel pole veel arenenud selliseid iseloomu ja isiksuse aspekte mida Budo esindab. Paljud koolkonnad teevadki uue Dan eksami noortele, t\u00e4iskavanute Dani saamiseks. Karate kui sport Aastal 1936 rajas 68 aastane Funakoshi Jaapani esimese karate dojo, millele anti nimeks Shotokan. See sai ka Funakoshi stiili nimeks. “Shoto” oli [\u2026]<\/span><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":47,"menu_order":1,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-178","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ekf.ee\/new\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/178","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ekf.ee\/new\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ekf.ee\/new\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ekf.ee\/new\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ekf.ee\/new\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=178"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ekf.ee\/new\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/178\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":431,"href":"https:\/\/ekf.ee\/new\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/178\/revisions\/431"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ekf.ee\/new\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/47"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ekf.ee\/new\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=178"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
1940-50ndatel aastatel hakkas Jaapani karate eralduma Okinawa karatest. Peagi oli Jaapanis rohkem harrastajaid, kui emamaal Okinawal.<\/p>\n\n\n\n
Aastal 1969 korraldati Jaapanis esimene k\u00f5ikidele koolkondadele avatud karatev\u00f5istlus.<\/p>\n\n\n\n
Sportlik karate on iidse v\u00f5itlusviisi t\u00e4nap\u00e4evane vorm, millel on oma spetsiifika.
T\u00e4nap\u00e4eva karate tunneb p\u00f5hiliselt kahte karate v\u00f5istlusviisi – kata s.o. \u00fcksikharjutust ja kumite vabav\u00f5itlus.
Kata on erinevatest karatetehnikatest loodud terviklik kompositsioon, mis kujutab v\u00f5itlust kujuteldavate vastastega. Kata oli kuni kontaktita partneriharjutuse laiema kasutuselev\u00f5tmiseni k\u00e4esoleva sajandi algul peamine karate harjutamise viis. T\u00e4nap\u00e4eva harjutatavad katad p\u00e4rinevad enamikus aastasadade tagant.
Katav\u00f5istlus toimub nii individuaalselt kui v\u00f5istkondlikult. V\u00f5istkond koosneb kolmest liikmest (kas meeskond v\u00f5i naiskond). V\u00f5istlustel kasutatakse v\u00e4ljakukkumiss\u00fcsteemi (repechage). V\u00f5istlejad peavad sooritama nii kohustusliku (SHITEI) kui ka vaba (TOKUI) kata. Need peavad olema vastavuses nimekirjaga, mis on WKF poolt tunnustatud stiilides: Goju, Shito, Shoto ja Wado.
Kata sooritamisel hinnatakse; j\u00f5udu, kiirust, ajastatust, tasakaalu, korrektset hingamist, kimed.<\/p>\n\n\n\n
(World Karate Federation) v\u00f5istlusm\u00e4\u00e4rustega. Need keelavad t\u00e4ielikult kontrollimata tehnikad. Keelatud on kontakt n\u00e4o ja kaela piirkonda, liigestesse ja alak\u00f5htu.. Kerge kuni m\u00f5\u00f5dukas kontakt keha piirkonda on lubatud. Punkti saab tugeva ja kiire tehnika eest, mida vastane ei suutnud t\u00f5rjuda ja mis on sooritatud hea d\u00fcnaamikaga, stabiilsest asendist, t\u00e4pselt distantsilt ning tugeva v\u00f5itlusvaimsusega. V\u00f5isteldakse individuaalselt ja v\u00f5istkonniti.<\/p>\n\n\n\n
Jaapani keeles nimetatakse v\u00f6\u00f6de ehk v\u00f6\u00f6astmete (kraadi) andmist “Shoh-dan Shinsa” v\u00f5i “Shoh-kyu Shinsa”.
“Shoh” t\u00e4hendab edutamine. “Shinsa” = eksam. “Dan” on samm, aste ja “Kyu” on klass. Dan on k\u00f5rgem e. \u00f5petaja aste, Kyu e. \u00f5pilase aste. Kyu algab tavaliselt k\u00f5rgemate arvudega n\u00e4iteks 10..Kyu ja liigub allapoole, 7.Kyu, 6.Kyu jne. Dan-kraadid algavad Shodaniga (1.Dan.) ja l\u00e4hevad \u00fclespoole, 2.Dan, 3.Dan jne.<\/p>\n\n\n\n
Algul andis Kano oma \u00f5pilastele musti s\u00e4rpe (v\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rki t\u00e4itev pael), mida kantaks harjutamise ajal kimono jaki peal. Sel ajal ei kasutatud pikki p\u00fckse, kanti niudev\u00f6\u00f6sid v\u00f5i l\u00fchikesi p\u00fckse, mis ei ulatunud \u00fcle p\u00f5lve. 1907 a. asendus pael-s\u00e4rp musta v\u00f6\u00f6ga – Kuri Obi.<\/p>\n\n\n\n
“Alguses v\u00f5isin ise otsustada Dan-ide \u00fcle. Kuid kuna judokate arv on v\u00e4hehaaval kasvanud ja judo levik kasvanud, hakkasin ma otsustamisel teistega n\u00f5u pidama. L\u00f5puks kinnitati kraadiandmise-komitee Kodokanis ja selle filiaalides
Kokkuv\u00f5ttes on kraadiandmine toiminud kui innustus, kuuluvuse m\u00e4rk ja organisatsiooni standardiseerija.<\/p>\n\n\n\n
Varem sellist kraadis\u00fcsteemi Okinawal Karates polnud.<\/p>\n\n\n\n
Kokkuv\u00f5ttes on kraadiandmine toiminud kui innustus, kuuluvuse m\u00e4rk ja organisatsiooni standardiseerija.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"