![\"](\"https:\/\/ekf.ee\/new\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/14.jpg\")
<\/figure><\/div>\n\n\n\nBodhidharma <\/strong> Legendi j\u00e4rgi asus Bodhidharma Hiinasse saabudes elama Hunani maakonda Shaolin’i templisse. Seal arendas ta v\u00e4lja liikumisharjutused, millest sai alguse hiina chuang-fa. Karate arengus on chuang-fal olnud keskne positsioon. On olemas t\u00f5endeid selle kohta, et m\u00f5ningaid chuang-fa vorme harjutati Hiinas juba Han d\u00fcnastia ajal (209 e. Kr – 24 p.Kr.).<\/p>\n\n\n\n P\u00e4rimuse j\u00e4rgi oli Bodhidharma tuima ilmega mees, kellel oli tihe habe ja l\u00e4bitungiv pilk. Legend r\u00e4\u00e4gib, et \u00fckskord suigatas ta keset mediteerimist ja vihastas nii, et l\u00f5ikas \u00e4ra oma silmalaud. Maha pudenedes, kasvasid neist esimesed teep\u00f5\u00f5sad. Zeni mungad virgutavad tihti oma meelt teetassiga mediteerimise vahepeal. Sellep\u00e4rast \u00f6eldakse zeni kohta, et tal on “tee maitse”.<\/p>\n\n\n\n Bodhidharma \u00f5petas enda \u00fcmber kogutud munkadele f\u00fc\u00fcsilisi harjutusi, sest nad ei suutnud oma viletsa kehalise vormi t\u00f5ttu teha igap\u00e4eva-seid zen harjutusi. Ta \u00f5petas neile harjutuste komplekti nimega “shih pa lo han sho” – “Lo Hani 18 k\u00e4tt”. Neid harjutusi peetakse p\u00e4rimuse j\u00e4rgi hiina chuang-fa algvormiks. Seda kunsti kutsutakse t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcldistavalt kung fuks v\u00f5i wu shuks. “Shih pa lo han sho” harjutusi kirjeldatakse hiina klassikas I-Chin-Ching’is.<\/p>\n\n\n\n Shaolin chuang-fa esindab hiina v\u00f5itluskunstide “v\u00e4liseid koolkondi” (‘wai chia), kus p\u00f5hir\u00f5hk on lihaste j\u00f5u kasutamisel. Chuang-fa “sisemised koolkonnal” (nei chia) taotlevad \u00f5pilase sisemise energia ehk chi valdamist. Tehnikaid ei tehta lihasj\u00f5uga, vaid l\u00f5dvestunult chi abil.<\/p>\n\n\n\n Bodhidharma harjutused olid algselt m\u00f5eldud tervise ja kehalise vormi s\u00e4ilitamiseks. Sellegi poolest on neis selgeid v\u00f5itluskunsti tunnusm\u00e4rke, nagu l\u00f6\u00f6ke k\u00e4eservaga, jalal\u00f6\u00f6ke ja p\u00fchkimisi.<\/p>\n\n\n\n Chuang-fa p\u00e4rimuse j\u00e4rgi see kunst peale Bodhidharma surma peaaegu unustati, kuni Yuan-d\u00fcnastia ajal (1277-1367) tuli Ch’ueh Yan Shang-jenist Shaolini templi peapreester. Tema \u00e4ratas Bodhidharma kunsti uuesti ellu ja laiendas s\u00fcsteemi 72 liikumiseni. Ch’ueh Yan reisis Hiinas ringi \u00f5petades oma uut versiooni Shaolin chuang-fast. Matkal kohtas ta meister Li Ch’engi, kes esitles teda kuulsale Pai Yul-fengile. Koos arendasid need kolm meest Shaolin chuang-fa 170 erineva liikumiseni, mis jagati viide stiili: draakon, tiiger, leopard, madu ja kurg. Need stiilid on veel praegugi kung-fus kasutusel.<\/p>\n\n\n\n Jaapanist l\u00f5unas asetsevasse Ryukyu saarter\u00fchma kuulub 140 saart, milledest suurim on Okinawa. See asub 550 km kaugusel Jaapani Kyushust, sama kaugel Taiwanist ja 740 km kaugusel Hiina rannikust.<\/p>\n\n\n\n Okinawa saarele j\u00f5udis chuang-fa hiina v\u00e4ljar\u00e4ndajatega. Sellest, millal see toimus, on olemas mitmeid versioone. Jaapani ents\u00fcklopeedia Sekai Dai-Hyakkajite j\u00e4rgi toodi chuang-fa Hiinast Okinawale arvatavasti Tang-d\u00fcnastia (618-906) ajal. Teise arvamuse j\u00e4rgi aga tuli chuang-fa Okinawale alles 1300-ndail aastail.<\/p>\n\n\n\n P\u00e4rast Jaapani Taira-Minamoto s\u00f5du saabusid Taira klanni j\u00f5ugud 1000 a. l\u00f5pul Riukiu (Ryukyu) saartele. S\u00f5da l\u00f5ppes alles 1200- aastatel, kui Okinawa esimene kuningas Shunten koos oma j\u00e4rglastega \u00fchendas saared kasutades silmapaistvalt head s\u00f5jatehnikat. Shunten ehitas Okinawale kindluseid ja kannustas igati s\u00f5jakunstide \u00f5ppimist.<\/p>\n\n\n\n Aastal 1340 jagunes Okinawa kolmeks kuningriigiks.<\/p>\n\n\n\n Aastal 1372 alistus kuningas Shunten Hiina Ming-valitsuse ees ning aastal 1393 saatis Hiina valitseja Okinawale r\u00fchma kogenud kaupmehi ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6lisi, kes tulid tutvustama Hiina kultuuri. Neid hakati kutsuma “kolmek\u00fcmne kuueks perekonnaks”. Teiste hulgas tuli saarele ka r\u00fchm Hiina relvata v\u00f5itluskunstide meistreid, kes \u00f5petasid oma oskusi edasi saare elanikele.<\/p>\n\n\n\n Okinawal oli ka enda relvata v\u00f5itluskunst “tode”. Paljude jaapani ajaloolaste meelest s\u00fcndis see kunst Riukiu saartel, millede peasaar ongi Okinawa. Selle \u00fchinemisest hiina chuang-fa ja muude Aasia v\u00f5itlusviisidega sai alguse t\u00e4nap\u00e4eva karate.<\/p>\n\n\n\n P\u00e4rast kodus\u00f5da, 1492. aastast oli Okinawal valitsejaks Sho Hashi nimeline mees. Ta \u00fchendas saare kolm kuningriiki ja hakkas s\u00f5lmima kaubanduslikke sidemeid naaberriikidega. Aastatel 1432 kuni 1570 rajas Okinawa 44 ametlikku saatkonda Annamisse (Vietnam), Taisse, Malaisiasse ja muudesse Jaava kuningriikidesse. Need poliitilised ja kaubanduslikud suhted toetavad v\u00e4idet, nagu oleks t\u00e4nap\u00e4eva karate jalal\u00f6\u00f6gitehnikad Indo-Hiina p\u00e4ritoluga.<\/p>\n\n\n\n Sho Hashi valitsemisajal keelati saare elanikel relvade kandmine ja omamine.<\/p>\n\n\n\n Aastal 1609 vallutas Jaapani Satsuma-klann Iehisa Shimazu juhtimisel k\u00f5ik Riukiu saared, ka Okinawa. Satsuma-klann oli Jaapani kodus\u00f5ja kaotanud osapool ja seega valitsusele pidevaks ohuks. Sellep\u00e4rast lubas s\u00f5ja v\u00f5itja Tokugawa shogun Satsuma s\u00f5jaretke Riukiu saarte vastu, arvates, et see kulutab Satsuma j\u00f5udu ja tugevdab niimoodi Tokugawa positsiooni. Vallutanud Riukiu saared, keelas Iehisa Shimazu paljude teiste piirangute k\u00f5rval, saare elanikel relvade omamise r\u00e4nga karistuse \u00e4hvardusel. See kahekordne relvakandmiskeeld andis relvata v\u00f5itluskunstide arengule v\u00f5imsa t\u00f5uke. Okinawalased v\u00f5itlesid vallutajate vastu ainult maat\u00f6\u00f6riistade ja paljaste k\u00e4tega. T\u00f6\u00f6riistadest arendati palju t\u00f5husaid relvi nagu tonfa, nunchaku ja sai, mille tehnikaid harjutatakse ikka veel paljudes karate stiilides. Relvade kasutamise oskust hakati hiljem kutsuma okinawa kobudoks.<\/p>\n\n\n\n P\u00e4rimuse j\u00e4rgi pidasid Okinawa chuang-fa ja tode r\u00fchmad mitu salajast n\u00f5upidamist ja otsustasid aastal 1629 \u00fchineda v\u00f5itluseks vaenlasega. Edaspidi otsustati hakata k\u00f5iki saare v\u00f5itluskunste kutsuma \u00fche nimega “te”- k\u00e4si v\u00f5i “okinawa-te” ehk siis okinawa k\u00e4si. Seda kunsti v\u00f5ib pidada tode-chuang-fa ja t\u00e4nap\u00e4eva karate vahendajaks.<\/p>\n\n\n\n Satsuma-klanni keelu p\u00e4rast pidi okinawa-ted harjutama salaja. Kolm juhtivat okinawa-te koolkonda olid Shuri-te, Naha-te ja Tormari-te, mis said oma nimed saare linnade j\u00e4rgi. Sadamalinn Nahast tuli Naha-te, stiil, mis laenas palju Hiina kung fust. See oli loomult kaitsep\u00e4rane ja kasutas chuang-fa pehmeid blokeerimis- ja hingamistehnikaid, heiteid ja maadlust.<\/p>\n\n\n\n Shuri-te sarnanes Okinawa traditsioonilisele, otsekohesele ja karmile relvata v\u00f5itluskunstile. Seda stiili esindas Sokon Matsumura.<\/p>\n\n\n\n Kolmas stiilidest Tomari-te oli segu, milles oli m\u00f5jutusi nii Naha-test, kui ka Shuri-test.<\/p>\n\n\n\n Sokon Matsumura ajal, 1800ndate aastate l\u00f5pul, \u00fchinesid Shuri-te ja Tomari-te Shorin-ryuks ja Naha-ted hakati kutsuma Shorei-ryuks. Et Okinawa-te oli ametlikult keelatud, ei tehtud sellest mingisuguseid kirjutisi ja andmed selle arengust p\u00f5hinevad suulisel p\u00e4rimusel.<\/p>\n\n\n\n Oma aja kuulsamaid Okinawa-te meistreid oli Tode Sakugawa (05.03.1733 – 17.08.1815). Sakugawa alustas v\u00f5itluskunstide \u00f5ppimist 17-aastasena Hiina munga Takahara Peichini k\u00e4e all. Hiljem, kohanud hiina chuang-fa meistrit Ku Shankut ja \u00f5ppinud tema juures 6 aastat, reisis Sakugawa Hiinasse, \u00f5ppides edasi sealseid v\u00f5itluskunste. Naasnud Okinawale rajas ta Sakugawa karatekooli, mis oli omal alal v\u00e4ga kuulus. Sakugawa v\u00e4ljaarendatud katadeks peetakse Kushankut (Kwanku) ja Sakugawa no kon bo’d, mida harjutatakse t\u00e4nap\u00e4evani. Sakugawat peetakse chuang-fa ja tode tegelikuks \u00fchendajaks ja Okinawa karate isaks.<\/p>\n\n\n\n Tode Sakugawa v\u00f5ttis 78-aastaselt oma \u00f5pilaseks Sokon Matsumura, kellest sai 1800-ndate aastate suurim karatemeister. Matsumura loodud katadeks peetakse Bassai- ja Naihanchi (tekki)- katasid. Matsumural oli palju andekaid \u00f5pilasi, kelle kaudu Shuri-te koolkonna karate on j\u00f5udnud t\u00e4nap\u00e4eva. Kuulsamaid nendest olid Azato Yasutsune (1827-1906) ja Itosu Yasutsune (1830-1915).<\/p>\n\n\n\n 1901 a. alustas Itosu alustas karate avalikku \u00f5petamist Shuri koolides. Chojun Miyagi (1888 – 1953), kes oli Higaonna \u00f5pilane, arendas edasi Naha-te stiili. Ka Miyagi \u00f5ppis Hiinas chuang-fad, selle pa kua chuan stiili, mis kuulub chuang-fa “sisemisse” ja “pehmesse” koolkonda. Olles \u00f5ppinud neid kahte stiili ja Okinawa-ted, rajas ta oma stiili Goju-Ryu. “Go” – k\u00f5va, “Ju” – pehme. Miyagi andis Sanchin-katale selle Goju vormi ja l\u00f5i Tensho kata. Ta liitis oma stiilile ja katadele Hiinas \u00f5pitud k\u00f5vah\u00e4\u00e4lse hingamistehnika.<\/p>\n\n\n\n Kanbun Uechi (1877-1948) reisis Hiinasse 1897.a., et \u00f5ppida Hiina v\u00f5itluskunste. Ta j\u00e4i elama Futyos asetsevasse buddha templisse, kus s\u00f5brunes Chu Chi Wo nimelise preestriga. Uechi j\u00e4i Hiinasse 13 aastaks. Okinawale tagasi tulles ei \u00f5petanud ta 17 aastat \u00fchtegi v\u00f5itluskunsti. Aastal 1940 l\u00f5i ta oma stiili nimega Uechi-Ryu. Tema poeg, Kanei Uechi, on teinud selle stiili tuntuks nii Jaapanis, kui ka Okinawal.<\/p>\n\n\n\n Masutatsu Oyama alias Yee Hyung s\u00fcndis Koreas aastal 1923 ja asus 9-aastaselt \u00f5ppima hiina kempot. Jaapanisse elama minnes, hakkas ta \u00f5ppima karated, Shotokan ja Goju-ryu stiili. Oyama saavutas kuulsust h\u00e4rgadelt sarvi maha l\u00fc\u00fces ja purustamistehnikaid demonstreerides. 1947. aastal sai Oyamast jaapani mitteametlik karatemeister. Olemasolevates karate stiilides pettunua rajas Oyama oma stiili 1956. aastal oma stiili “l\u00f5pliku t\u00f5e kooli”, Kyokushinkai.<\/p>\n\n\n\n Gichin Funakoshi on vanadest meistritest tuntuim. Ta s\u00fcndis aastal 1868 Shuris. Ta oli noorena tihti halge ja vanemad viisid ta kuulsa karatemeistri Anto Azato (1827-1906) juurde \u00f5ppima. Funakoshi harjutas Okinawa-ted ka Itosu Yasutsune, Matsumura, Arakaki ja Hosu juures.<\/p>\n\n\n\n Aastal 1912 saabus Okinawale Jaapani admiral Dewa. Tema auks korraldati suured pidustused ning \u00fcks esinejatest oli Gichin Funakoshi. See oli esimene jaapanlastele korraldatud Okinawa v\u00f5itluskunstide demonstratsioon. Admiral r\u00e4\u00e4kis n\u00e4htust edasi Jaapani keisrile ja Funakoshi kutsuti 1917. a. Jaapanisse, Kiotos asuvasse budoalade peamajja karated esitlema. Tol ajal kutsuti Okinawa v\u00f5itluskunsti Ryukyu Todejutsu.<\/p>\n\n\n\n 1921. aastal, kui kroonprints Hirohito k\u00fclastas Shuri linna Okinawal, n\u00e4gi ta Funakoshi korraldatud demonstratsiooni. Prints oli sellest niiv\u00f5rd vaimustuses, et lasi oma laeva kaptenil Kannahal korraldada kokkusaamine Funakoshiga. Hiljem soovitas Kannaha Funakoshile korraldada demonstratsioon Jaapanis. Enne oma Jaapani r\u00e4nnakut oli Funakoshi valitud Okinawa V\u00f5itluskunstide Liidu juhiks. Kuna uuelt alalt eeldati v\u00f6\u00f6astmeid, anti Funakoshile viienda astme must v\u00f6\u00f6. Kui Funakoshi esitles 1922. aastal karated Jaapani publikule, suhtusid jaapanlased uuesse alasse algul ettevaatlikult. Nad pidasid rohkem lugu oma traditsioonilistest budoaladest: judost ja kendost. Ka Jaapani budoliit Butokuden ei n\u00e4idanud uuele alale kohe rohelist teed. Judo looja Jigoro Kano aitas Funakoshit uue v\u00f5itlusala tutvustamisel.<\/p>\n\n\n\n Karated (jaapanikeelne vorm s\u00f5nale “tode”) \u00f5piti T\u00f5usva P\u00e4ikese maal tundma kui ala, millega on v\u00f5imalik vastane \u00fche hoobiga tappa. Funakoshi oli h\u00e4mmeldunud. Tema jaoks oli karate alati t\u00e4hendanud eluviisi ja enesekaitset. Seep\u00e4rast v\u00f5ttiski meister karate filosoofia kokku lausega karate ni sente nashi – karates ei ole esimesena r\u00fcndamist”.<\/p>\n\n\n\n L\u00f5puks sai karate Jaapanis ametliku tunnustuse ning uus ala levis kiiresti. 1920-te aastate l\u00f5pul tulid paljud Okinawa meistrid Jaapanisse. Uechi-ryu Kanbun Uechi saabus Jaapanisse aastal 1924. Neli aastat hiljem tuli Goju-koolkonna Chojun Miyagi, kelle j\u00e4rel veel aastal 1934 Kenwa Mabuni Shito-ryuga. Sel ajal eraldus Funakoshist ka Hironori Ohtsuka, luues oma stiili Wado-ryu – “rahu tee koolkonna”.<\/p>\n\n\n\n Jaapani valitsus rajas Dai Nippon Butokukai aastal 1895 valvamaks budoalade harrastust. Selleks, et \u00fchinguga liituda, pidi karate t\u00e4itma neli tingimust:<\/p>\n\n\n\n Karate t\u00e4hendas algselt “hiina k\u00e4tt”. Funakoshi aga muutis nime 1933 aastal “t\u00fchjaks k\u00e4eks”. Vanad meistrid Okinawal olid nimemuutuse vastu, sest karate oli Hiinale palju v\u00f5lgu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Karate ajalugu Traditsiooniliselt on tavaks r\u00e4\u00e4kides karate ajaloost alustada looga munk Bodhidharmast, zen-filosoofia rajajast, kes u. aastal 525 p. Kr. r\u00e4ndas jalgsi Indiast Hiinasse. Peaaegu [\u2026]<\/span><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-47","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ekf.ee\/new\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/47","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ekf.ee\/new\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ekf.ee\/new\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ekf.ee\/new\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ekf.ee\/new\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/ekf.ee\/new\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/47\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":585,"href":"https:\/\/ekf.ee\/new\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/47\/revisions\/585"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ekf.ee\/new\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
R\u00e4ndavad mungad pidid oskama v\u00f5itluskunste, sest tihti tuli neil ainult r\u00e4nnukeppide ja paljaste k\u00e4tega end metsloomade ning vaenulike h\u00f5imude eest kaitsta. R\u00e4ndkaupmehed v\u00f5tsid sageli oma reisidele ihukaitsjateks kaasa buddha munkasid.<\/p>\n\n\n\n![\"](\"https:\/\/ekf.ee\/new\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/15.jpg\")
<\/figure><\/div>\n\n\n\n
Kanyro Higaonna (1845-1915) oli Te-ekspert, kes \u00f5ppis ka Hiinas shaolin chuang-fa Hung stiili, mis kuulub chuang-fa “v\u00e4lisesse”, “k\u00f5vasse” koolkonda.<\/p>\n\n\n\n
(5. dan oli tal elu l\u00f5puni). Muid v\u00f6\u00f6astmeid hakati andma alates 1924. a..<\/p>\n\n\n\n