EESTI KARATE FÖDERATSIOONI ARENGUKAVA 2020-2024

1. MISSIOON
Eesti Karate Föderatsiooni (lühendatult EKF) missiooniks on aidata kaasa Eesti karate rahvusvahelise edu saavutamisele, kandepinna laienemisele ning karate kui kasvatusfilosoofiale võimaluste loomisele ja teadvustamisele.

VISOON
EKF on ühendus, kes aktiivselt osaleb Eesti spordielu arendamisel, spordipoliitika kujundamisel ning teeb selleks koostööd erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide, Eesti Olümpiakomitee, ülikoolide ning riigi-, kohalike omavalitsuste ja teiste organisatsioonidega, et anda oma liikmes klubidele maksimaalne tugi ala arendamisel ja püstitatud sportlike eesmärkide saavutamisel.

2. VÄÄRTUSED
– Pikaajaline traditsioon
– Suur harrastajate hulk
– Kogenud treenerid
– Andekas järelkasv
– Geograafiliselt lai kandepind
– Rahvusvaheline edu ja kogemus
– Avalikkuse tunnustus ja toetus
– Karate kui spordi ja kasvatusfilosoofia positiivne kuvand

3. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS
Üldiseloomustus
– Karated harrastajaid on 2019.a. Eesti Spordiregistri andmetel on Eestis ligi 2000 karate harrastajat 39 spordiorganisatsioonis ja 14 spordikoolis klubis.
– Eesti Karate Föderatsioon on üleriigiline katuseorganisatsioon, kellel on 2019.a. seisuga 21  liikmeklubi ja stiililiitu.
– Eesti Karate Föderatsioon on koos ülikoolidega koolitanud ligi 100 karate treenerit, kellest kehtivat karate treenerit taset omab 2019.a. 45 treenerit. Treeneritel on 86 töökohta.
– 2015.a. taaselustati Jaanus Rahumägi ettevõtmisel suvise koolivaheaja heategevuslik noorte programm ET SUVI EI LÄHEKS LUHTA ligi 1500 – le  8.-18.a. koolinoorele.
– EKF juhatuses on 6 liiget, viimased uue juhatuse valimised olid 2018. a. EKF Juhatus juhindub põhitegevuse põhikirjalistest eesmärkidest. Peamisteks tegevusteks, mida finantseeriti EKF eelarvest oli: Eesti meistrivõistluste korraldamine, Eesti karate liiga (EKL) võistluste korraldamine koos korraldava klubiga, rahvusvaheliste võistluste ja treeninglaagrite ning kohtunike koolituste korraldamine, rahvuskoondisele vajaliku sportliku ettevalmistuse tagamine koondise liikmetele, tiitlivõistlustest osavõtu kindlustamine, treenerite ja kohtunike- sekretariaadi täiendõpe ja koolituste korraldamine. Eesti Karate Föderatsiooni juhatuse otsuseid viib ellu palgaline Eesti Karate Föderatsiooni peasekretär, kes ei ole juhatuse liige. Samuti ei ole juhatuse liikmed peatreener, treenerite nõukogu esimees ja kohtunike kogu esimees.
– Jätkub koostöö Eesti Olümpiakomitee, Kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu ja kohalike omavalitsustega.
– Jätkub koostöö Põhjamaade Karate Föderatsiooni ja Euroopa ning Maailma Karate Föderatsiooni juhtorganitega.

SUURIMAD SAAVUTUSED
Eesti karate on üks edukamaid võitluskunstide olümpiamängude kavva kuuluvatest spordialadest Eestis. Rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt saavutatakse igal aastal medaleid. Meie parimateks on Spordiklubi Budo kasvandikud Li Lirisman, Anna Sokk, Marta Ossipova, Pavel Artamonov, Daniel Rodionov, Albert Baranov   ja mitmed teised karatekad.
2019.a. jätkusid traditsiooniliste karate turniiride läbiviimised: Edu-Do Cup, Tallinn Bulldog, Baltic Grand Prix- Budo Cup, Corpore  Cup, Tallinn Open ja Falco Cup. Nendest turniiridest võtsid osa 12 riigi sportlased.
Jätkus alaliidu koostöö koos kohalike klubidega aastaringse Eestit hõlmava võistlussarja Eesti Karate liiga korraldamine. 2020.a. tähistab Eesti karate 50 aastapäeva. Seda tähistatakse konvererentsil Tallinnas  ja erinevatel võistlustel- laagrites, näitustel ja kohtumistel karate veteranidega.
Eesti Karate Föderatsiooni kohtunike kogu on ette valmistanud mitmeid Rahvusvahelise ja Põhjamaade kategooria kohtunikke, nendest 4 Maailma kategooria, 5 Euroopa kategooria ja 12 Põhjamaade kategooria kohtunikku. See kohtunike arv võimaldab meie Eestis toimuvaid võistlusi tasemel läbi viia.

4. STRATEEGILISED ARENGU valdkonnad on:

4.1. Tippsport
Erinevate vanuseastme koondiste ettevalmistamine tiitlivõistlusteks. MM, EM, PM.
U 16 Kadettide koondis – 8 – 10 in.
U 18 ja U 21 Juuniorite koondis- 8 – 10 in.
Täiskasvanute koondis – 4 – 6 in.

4.2. Kandepind
– Karate õpetamine koolides ja lasteaedades
– Noortesport
– Üliõpilasport
– Klubisport
– Veteranide sport
– Puuetega inimeste sport – parakarate
– Suvine projekt 1-3 kuud koolivaheajal Et Suvi Ei Läheks Luhta

4.3. Harrastussport
– Karate kui kasvatusfilosoofia propageerimine
– Karatesaalide kodulähedane võrgustik
– Karate kui taskukohane spordiala
– Karate kui enesekaitse
– Karate propageerimine puuetega inimeste hulgas

4.4. Treenerite koolitus
– Kaasaegsate treeningmetoodikate väljatöötamine ja viimine igapäevasse treeningprotsessi
– Rahvusvahelise kogemuse talletamine ja tutvustamine koostöö laagrites välismaa treeneriga

5. STRATEEGILISED EESMÄRGID

5.1. Tippsport
Eesmärk
– Saavutada igal aastal Euroopa ja maailmameistrivõistlustel vähemalt esikuuiku koht
– Tippsportlaste mitme aastase ettevalmistuse mudeli väljatöötamine 2020-20204.
– Alale peasponsori ja sponsorite leidmine juhatuse liikmete kaasabil

Edu strateegia
– Treenerite koolitamine III, IV, V,VI, VII tase
– Treenerite motiveerimine
– Tippkaratekate mitme aastase ettevalmistusmudeli loomine- kadetist täiskasvanuks
– Võistlus -ja treeningvõimaluste parandamisele kaasaaitamine Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel , Rakveres, Narvas ja veel avatavates kohtades
– Atraktiivsete iga aastaste traditsiooniliste karate turniiride korraldamine erinevates Eesti linnades, mis kaasab suurel hulgal Eesti ja välismaa sportlasi ja pealtvaatajaid.
– Sponsorprogrammide täiendamine peasponsori ja sponsoritega.
– Tihedam koostöö meediaga. TV, raadio, ajakirjad, ajalehed. Pildid ja võistluste ülevaated www.ekf.ee. Info Facebookis.

5.2 Karate kandepind
– Karate kui idamaiste võitluskunstide olümpia spordiala kandepinna laiendamine nii harrastajate arvu kui ka Eesti geograafiliste keskuste mõttes 
– Karate õpetamine kooliprogrammi osana. Juba on esimesed koolid alutanud. Näiteks Tallinna Juudi Kool.
– Lastele ja noortele ala muutmine atraktiivseks ja selle harrastamine prestiižseks
– Üliõpilassportlastele sportlaskarjääri jätkamise võimaluste tagamine
– Tugevate karatekeskuste järjekindel areng
– Suvise Et Suvi Ei Läheks Luhta heategevusliku programmi kandepinna laiendamine linndes üle Eesti
– Veteranide karate propageerimine läbi erinevate põlvkondade ja nende kogemise sidumine ala toetuses ühisüritustel. Eesti Karateveteranide Ühenduse loomine.

Edu strateegia
– Koostöös riigi- ja kohalike omavalitsustega karate kui enesekaitse viisi suurema populaarsuse saavutamine
– Kodu, kooli, klubide ja alaliidu suurem koostöö noorte toomisel ja hoidmisel karate juures
– Kaasaegsetele treening – ning võistlustingimuste loomisele kaasaaitamine
– Noorsportlasi ja nende klubisid motiveeriva Eesti Karate Liiga võistlussüsteemi tagamine Tallinnas, Tartus, Pärnus. Uue linna lisamine. Näiteks Rakvere, Paide, Kohtla-Järve.
– Rahvusvahelisele noortespordi arendamisele kaasaaitamine : Maailmameistrivõistlused,  Euroopa meistrivõistlused, Põhjamaade meistrivõistlused, regionaalsed võistlused ja traditsioonilised turniirid
– Karate lülitamine ülikoolide spordiklubide tegevusse Tallinnas ja Tartus
– Senisest suurem koostöö omavalitsustega üle Eesti                                                                                            – Uute spordiklubide tekkele kaasaaitamine ja optimaalsete majandusmudelite välja töötamine
– Veteranide kaasamine EKF -i juhatusse ning karate juhtimise juurde
– Nn. traditsioonilisi ja valdavalt võistlussporti harrastavate klubide/ stiililiitude suurem sidustamine Eesti Karate Föderatsiooni liikmeks.

5.3. Harrastusport
Eesmärgid
– Kaasaegsete, kodukohale lähedal asutavate karatesaalide võrgustiku laienemine
– Koostöös riigi – ja kohalike omavalitsustega spordisõbraliku spordibaaside kasutamise hinnapoliitika ning sportimist soodustava maksupoliitika kujunemisele kaasaaitamine
– Karate kui harrastuse lülitamine Eluterve Eesti liikumisprogrammidesse ja rahvaspordi ürituste populaariseerimine läbi harrastajatele suunatud ürituste
– Puudega inimeste suurem kaasatus parakarate kui spordiala ja eluviisi juurde

Edu strateegia
Aktiivne, avatud ja eesmärgi pärane koostöö kõigi era ja avalike institutsioonidega, sh. meediaga püstitatud eesmärkide saavutamiseks.

5.4. Treenerite koolitus
Eesmärgid
Tagada kõrge kvalifikatsiooniga ja motiveeritud treenerite olemasolu ja järelkasv.
– Tervikliku koolitussüsteemi toimimise tagamine Tartu ja Tallinna Ülikooli treenerite koolitustel
– Motivatsioonisüsteemi loomine treeneritele ja pideva enesetäienduse vajalikkuse teadvustamine
– Rahvusvaheliste teadmiste vahendamine välismaa instruktor- treeneri kaasamisel suvisesse nädalasse treeninglaagrisse

Kinnitatud Eesti Karate Föderatsiooni  juhatuse koosolekul.

Koostas: Mehis Kard peasekretär

Tallinn 11.10.2019.a.