Lastega töötamise piirangu kontrollimine

Lastekaitse seaduse § 20 sätestab piirangud isikutele, kes ei tohi lastega töötada. Nimetatud piirang peab tagama, et lastega kokku puutuvatele kutsealadele ei pääseks töötama inimesed, keda on karistatud või kes on sundravile määratud inimkaubanduse, seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude või prostitutsiooni ja lastepornoga seotud kuritegude eest.

Nende süütegude puhul on lastega töötamise piirang eluaegne, olenemata sellest, kas karistus on kehtiv või kustunud. Muude vägivallasüütegude ja mitme teise kuriteo puhul kehtib piirang karistuse kehtivusel.

Lastega töötamise piirangu tagamiseks peab lasteasutus:

• veenduma, et inimest, keda soovitakse tööle võtta, ei ole eelnimetatud kuritegude eest karistatud või sundravile määratud (nii Eestis kui teistes riikides);
• kontrollima samal alusel ka neid töötajaid, kes on tööle asunud enne piirangu kehtestamist, st enne 2007. aastat;
• pisteliselt tegema kontrolli kõikide töötajate osas, et veenduda isiku mittekaristatuses töötamise vältel.

Lasteasutus peab inimese tausta kontrollimiseks esitama taotluse karistusregistrile, märkides andmete väljastamise aluseks lastekaitseseaduse §20 lg 1-2.

Kui isik asub tööle avalikku teenistusse, tuleb tausta kontrollimise aluseks täiendavalt märkida avaliku teenistuse seadus §15 p 1-3. Sellisel juhul kontrollitakse isiku tausta nii lastekaitseseadusest kui ka avaliku teenistuse seadusest tulenevate piirangute alusel. Lasteasutustele on päringute tegemine tasuta.

Kes on lastega töötav isik?

• Töös või kutsetegevuses lapsega vahetult kokku puutuv inimene.
• Vabatahtlikus tegevuses, asendusteenistuses teenimisel, tööturuteenuste osutamisel või praktikandina lapsega vahetult kokku puutuv inimene.
• Inimene, kes puutub lastega vahetult kokku oma ametijuhendi või töö iseloomu tõttu teistes – mitte ainult lastele mõeldud – asutustes: näiteks haigla sotsiaaltöötaja, noorsootööasutuse või noortelaagri töötaja.

Piirang ei laiene inimestele, kes tööülesandeid täites teenindavad teiste hulgas ka lapsi (müüjad, bussijuhid jne).

Kui kontrollitav inimene on elanud või töötanud välisriigis?

Kui tööle kandideeriv isik on elanud või töötanud mõnes muus Euroopa Liidu riigis, tuleb andmeid isiku karistatuse kohta küsida ka läbi Euroopa Karistusregistri riigist, kus isik on viibinud. Sellisel juhul tuleb taotlusele täiendavalt lisada järgmised isikuandmed:

• riik või riigid, kus isik on elanud või töötanud;
• sünniriik;
• sünnilinn;
• kodakondsus;
• dokumendi liik;
• dokumendi number;
• endine eesnimi (endised eesnimed);
• endine perekonnanimi (endised perekonnanimed);
• isa eesnimi (eesnimed).

Mida saab teha lapsevanem?

Ka lapsevanematel on õigus kontrollida lapsega tegeleva isiku tausta. Kui lapsevanem soovib lapsehoidja või muu lapsega tegeleva inimese tausta kontrollida, saab ta seda teha e-toimiku infosüsteemi kaudu. Lapsevanem peab tasuma riigilõivu – 4 eurot, mille saab üle kanda sama keskkonna, e-toimiku, kaudu.

Lisainfot taotluse esitamise kohta saab:
veebilehelt www.karistusregister.ee, e-posti aadressil info@karistusregister.ee ja telefonil 663 6359.

KUI LASTEGA TÖÖTAV ASUTUS JÄTAB ISIKU TAUSTA KONTROLLIMATA VÕI KONTROLLI SÜSTEMAATILISELT EI TEOSTA, SIIS SAAB TEDA VÄÄRTEO KORRAS KARISTADA. JURIIDILISELE ISIKULE ETTE NÄHTUD MAKSIMAALNE MÄÄR ON KUNI 32 000 EUROT.